Torkreetimine (ka torkreteerimine) on betooni paigaldusviis, kus kasutatakse spetsiaalset meetodit betoonisegu pritsimiseks pinnale ilma traditsioonilise raketiseta. Selle tulemusena moodustub torkreetbetoon ehk pritsbetoon – kiiresti kivistuv materjal, mida kasutatakse konstruktsioonide stabiliseerimiseks, parandamiseks ja rajamiseks. See on üks keerukamaid betoneerimisviise, eeldades täiuslikku koostööd inimese, masina ja betoonisegu vahel.
Torkreetbetooni tehnoloogia sai alguse 20. sajandi alguses, kui Carl Ethan Akeley, Chicago loodusloomuuseumi taksidermist, konstrueeris seadme kipsi pihustamiseks kunstmaastike loomiseks. Umbes 1907. aastast täiustas ta seda seadet, muutes selle kahekambriliseks konveieriks tsemendipõhiste materjalide pealekandmiseks.
1911. aastal sai ta patendi nn „tsemendipüstolile“, mida peetakse torkreettehnoloogia sünniks. Sellest ajast on retsepte ja tehnoloogiat pidevalt täiustatud, eriti tunneliehituse ja maa-aluse ehituse vallas.
Viimastel aastakümnetel on tehnoloogia märgatavalt arenenud. Kasutusel on kaks põhilist meetodit:
Kuivpritsimine – betoonisegu viiakse kuivalt pritsimisseadmesse, vesi lisatakse pihustuskohas.
Märgpritsimine – juba eelnevalt segatud märg betoon pumbatakse läbi vooliku ja pritsitakse konstruktsioonile.
Kuivpritsimine: sobib väiksemate tööde, paranduste ja keerukate pindade korral (nt basseinid, maamajad).
Märgpritsimine: sobib suuremahulisteks töödeks, näiteks pinnase stabiliseerimine, tunnelid, kaevandused. Masinate võimsus võib ulatuda kuni 30 m³/tunnis.
Torkreetimist saab kasutada väga erinevatel eesmärkidel:
Traveter Grupp OÜ omab erinevat tüüpi torkreetpumpasid ja -tehnoloogiaid, et tulla toime nii väikeste remonditööde kui ka suurte konstruktsioonide rajamise või kindlustamisega – ka kõige keerulisemates tingimustes.
Märja torkreetbetooniga varustab meid meie koostööpartner Rudus AS.
Kuiva torkreetbetooniga varustab Sakret AS.
Valik fotosid märjal ja kuival meetodil torkreetimisest/torkreteerimisest